1991

 

"Ajaloo ilu"

Romaan on suur ajastuüldistus, eesti kirjanduse üks esimesi sügavalt kosmopoliitseid teoseid. Põhiosa tegevusest toimub Riias, taustaks on 1968. aasta sündmused Prahas. Viivi Luigele omaselt on raamat kirjutatud intensiivses ja samas aistitavalt poeetilises keeles. Teos tõusis juba oma esmailmumisel kitsast eesti kultuuriruumist kõrgemale, tabas ajastunärvi, tegi võimsaid üldistusi lähtudes Euroopa ajaloost ja on tänaseks tõlgitud 14 keelde.

«Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas. Siinseid sireleid nähes ei tea kunagi, kas nad õitsevad täna või minevikus, või on nad ainult igatsusepilt, mis paistab isegi teisele poole piiri ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei ole kuulda vanakuradi saabumist. Sirel õitseb omasoodu, vana ärahävitatud valitsuse asemele ilmub uus ning peab jälle istungit.»

Auhinnatud Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga 1992.

Kirjastus Eesti Raamat
Esmatrüki kujundanud Epp-Maria Kokamägi, 2002. a. trüki Kersti Tormis, 2011. a. trüki Mari Kaljuste
Sisukokkuvõte raamatukauplusest Raamatukoi, tekstikatke raamatukauplusest Apollo